Teeninduse kaal Eesti majanduses kasvab

Sisemajanduse koguprodukti põhjal on erinevused maakondade majandusstruktuuris kasvanud, kuid ka 2014. aastal loodi enamik lisandväärtusest Harjumaal, teatab statistikaamet.

Eesti 2014. aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP) moodustas Harjumaa osatähtsus 62%, mis on jooksevhindades 12,4 miljardit eurot, millest omakorda 9 miljardit eurot andis Tallinn. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKPs oli vastavalt 10% ja 8%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, mis moodustasid kumbki vähem kui protsendi Eesti SKPst.

2014. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 68% teeninduses. Aina suurema osatähtsusega teenindus oli suurim sektor kõigis maakondades peale Ida-Virumaa. Kõige suurem osatähtsus oli teenindusel Harju- (77%) ja Tartumaal (70%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm suurimat lisandväärtust pakkuvat maakonda (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa) kokku andsid kogu teenindussektori lisandväärtusest 85%. Viimastel aastatel on teeninduse osatähtsus kasvanud eelkõige nendes maakondades, kus see moodustab üle 50% maakonna lisandväärtusest. Alates 2011. aastast on teenindussektori osatähtsus kasvanud kõige kiiremini Lääne ja Saare maakonnas.